Alex

Karase tunnistajad: valgustumine mudas

by

Järgmisel päeval leidis Vanja nad oma maja lähedalt.

Neil olid seljas hallid ülikonnad ja ümmargused, kergelt niisked silmad. Nende lipsud olid tehtud merevetikatest ja saapad jätsid maha väikesed lombid.

„Tere päevast,“ ütles üks neist, ulatades Vanjale brošüüri pealkirjaga „Hammustus ja igavene kala: tee tõelise valgustumiseni“.

– Ee… mida? – Vanjal pole veel olnud aega täielikult ärgata.

„Räägime sinuga Igavesest Karasest,“ ütles teine, siludes kergelt lõpuseid.

— Igavene… kes?

Esimene ohkas müstiliselt.

— Ütle mulle, kas sul on kunagi olnud tunne, et kala jälgib sind? Et tema teab midagi, mida sina ei tea?

– Noh, mina…

Loe edasi

Poliitika ja usk: kus lõpeb julgeolek ja algab absurd?

by

Eesti siseministeerium pakkus hiljuti välja eelnõu, mis nõuaks usuorganisatsioonidelt sidemete katkestamist välismaiste mõjukeskustega, eriti kui neid kahtlustatakse äärmusluses või propagandas. (news.err.ee) See puudutab otseselt Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikut (EOK-MP), mis võib võimude hinnangul olla Venemaa mõjutusvahend.

Loe edasi

Ristikarpkala ja oa eksistentsialism

by

Koidikul tuli Vanya taas kalale. Ta polnud enam lihtsalt kalur. Ta oli ubade prohvet.

Karpkala rivistus piki kallast. Nad vaatasid teda nii, nagu jälgijad vaatavad suurepärast gurut. Nende väikesed silmad särasid märjast filosoofiast.

— Kas sa tõid oad? — küsis suurim ristikarp, kes ilmselt oli nende juht.

“Jah,” pani Vanya maapinnale konserviubade purki ja taldriku läätsesid.

Ristid plaksutasid uimedega.

Loe edasi

6. jagu: “Mööbel vs. prussakad”

by

Kaua pidasime vastu. Püüdsime seda mõista, kohaneda ja sellega leppida.

Aga kui prussakad hakkasid mööda käetugesid ja kapiuksi tegema igaõhtuseid jookse, sai kannatus otsa.

— ON SEE, PIISAB! — möirgas Diivan, raputades patjadest korraga välja kolm põgenikku.

“Olgu, me peame asjad korda saama,” noogutas Külmik. — Kus see mürgipurk on?

“Omanik varjas seda, nüüd on ta “keskkonnasõbralikkuse eest”,” pomisesin.

— Seega peaksime probleemi lahendama ilma radikaalsete meetmeteta? — selgitas TV.

“See tuleb välja nii,” noogutasin.

Teleekraanil oli just uudis: “Karmid meetmed illegaalse migratsiooni vastu!”

Vahetasime pilke.

“Me vajame… seina,” ütles Diivan.

Loe edasi

Ubade sabotaaž ja apokalüpsise ristikarp

by

Vanya oli kalur. Aga mitte lihtsalt kalamees, vaid see, kes hommikust õhtuni varitsuses lebab, maskeerituna pilliroogu ja sääseverest sõjavärviga. Ristilised tundsid teda nägemise järgi ja tegid näo, et nad polnud seal kunagi käinud.

Kuid sel kuumal suvepäeval läks midagi valesti. Karpkala näksis. Pealegi nokitses ta nii kõvasti, et Vanja hakkas kahtlustama, et midagi on valesti. Tavaliselt suutis ta istuda tunde ilma ühegi näksita, aga siin – üksteise järel!

– VANDENANDE! – pomises Vanya, vaadates ämbrit, mis oli täis ristikarpkala, nende helmesilmad rahulolematult säramas.

Loe edasi

5. jagu: “Kutsumata külaliste sissetung”

by

Kõik sai alguse ühest prussakast.

„Olgu, võib-olla eksis ta lihtsalt kogemata sisse,” arutlesin ma, vaadates, kuidas tume kuju mööda põrandalauda tormas.

Aga nädala pärast oli neid kümme. Ja siis viiskümmend.

– Neid on igal pool! — Diivan oli närvis, püüdes end vastu seina suruda. — Tunnen nende käppasid oma patjadel!

Loe edasi

Episood 4: “Muusikalised kired”

by

Meie hubasesse nurka on ilmunud uus naaber – telekas. Kõrge, tasane, ekraaniga, mis suudab kõike näidata. Meie, mööbel, tundsime kohe huvi.

– Mida ta praegu näitab? “küsisin, püüdes aru saada, mis ekraanil toimub.

“See tundub nagu uudis,” vastas Diivan, kes oma muredest hoolimata oli sündmustest alati teadlik.

“Oh, ma kuulen, et see “uudis” meeldib inimestele väga,” ütles Fridge ja tema magnetid erutusest kergelt värisesid.

Loe edasi

Episood 3: “PTSD diivan”

by

– Sul pole aimugi, mida ma pidin läbi elama…

ohkasin. See algas uuesti.

— Plekid… Kleepuvad jäljed… Tagurpidi keeratud ja puhastamata pitsa…

– Diivan, lõdvestu, see on lihtsalt pidu.

– Kas sa nägid, mis minuga eelmisel suvel juhtus?! – Ta raputas närviliselt patju. — Mind kasutati batuudina! Milline ladu! Nagu…

Loe edasi

Episood 2: “Revolutsioon või prügimägi?”

by

ma jäin ellu.

Kuidas täpselt, on isegi minu jaoks mõistatus. Võib-olla muutis omanik meelt. Võib-olla vaatasid kolijad mu mõranenud käetugesid ja otsustasid: “Olgu, vanamees, elage veel natuke.” Või äkki nad lihtsalt unustasid. Lõpuks suruti mind nurka, otse uue “Skandinaavia disainiga” diivani ja riidekapi vahele, mis nägi välja nagu oleks saepurust ja lootusest tehtud.

– Vend, kes sa üldse oled? — vilistasin ma uustulnukale otsa vaadates.

Loe edasi

Kuidas me maailmalõppu üle elasime… ja ei näinud seda tulemas

by

Kui uudis BLLERi eelseisvast sulgemisest jõudis pealkirjadesse, tundus, et meid ootab ees midagi tehnoloogilise apokalüpsise sarnast. Paanilised pealkirjad, kohutavad ennustused ja lõputud arutelud sotsiaalmeedias jätsid mulje, et maailma hapnik on kohe-kohe ära lõigatud. Kuid nüüd, kui “kriis” on ohutult möödas, võime kergendatult hingata ja võib-olla isegi naeratada.

Paanika vs. Reaalsus

Loe edasi