Ma olen vana nahktool. Mitte “vintage”, mitte “retro”, vaid lihtsalt vana. Kui ma esimest korda sellesse korterisse paigutati, olid asjad teisiti. Peremees luges ikka veel paberraamatuid, sõi laua taga, mitte, nagu praegu, plastkonteineriga monitori ees, ja televiisor oli rohkem kui lihtsalt ekraan YouTube’i mängimiseks.
Kuid ajad on muutunud.